Nagu oma varasemates kirjutistes mainisin, on Lõuna-Aafrika viisa taotlemine eriline tegevus.
- Kõigepealt küsisin Politseilt karistusregistri väljavõtte (seal on kiiruse ületamise trahv),
- siis käisin fotograafi juures fotosid tegemas,
- siis lasin ettevõttes teha kirja, et ma pärast reisilt naasemist ka tööd teha saan,
- siis võtsin kinnituse reisibüroolt, et olen ostnud lennupiletid Johannesburgi ja sealt edasi,
- siis tegin reisile tervisekindlustuse 100 000 eurole (nõutud 30 000)
- siis broneerisin booking.com kaudu hotelli ja maksin selle ette (La Roca Guesthouse, mis oli saanud külastajatelt hindeks 9 ja nägi hea välja. Oluline oli ka see, et see külalistemaja on Krügeri rahvuspargi lähedal)
- siis harjutasin ankeedi täitmist, sest seda ette täita pole lubatud (vaid kohapeal saatkonnas). Igaks juhuks vaatasime küsimused koos abilisega üle ja tegin "spikri".
- siis proovisin Tartus Nordea pangas tasuda viisalõivu 33 eurot, kuid ebaõnnestunult. Selgus, et seda lõivu ei saa maksta ülekandega (saatkond seda ei aktsepteeri) ja seda saab tasuda ainult Helsingis otse panka.
 |
| Hommikune meri päikesetõusul |
.
.
.
Nii. Nüüd olen jälle laeval ja sõidan tagasi Tallinna poole. Nagu arvata oligi, sai nalja palju. Nordea pangas sain viisatasu kenasti tasutud, ainult 33 euro tasumise Lõuna-Aafrika Vabariigi saatkonna konole teenustasu oli 6 eurot ... täiesti ebaproportsionaalne. Aga vähemalt sain tasutud. Jõudsin saatkonda pool tundi varem ja otsustasin kohe sisse minna, õigesti tegin. Kõigepealt täitsin ühe paberi, mingi registreerimisleht, see vaadati üle ja tembeldati ning anti teine paber viiel leheküljel. Täitsin selle ka ära, sest olin ju seda juba näinud ja harjutanud. Kui selle suure paberi esitasin, siis paluti mul ka kõik ülejäänud dokumendid üle anda. Andsin. Siis ootasin akna taga oma 15 minutit, kui lõunaaafriklanna neid dokumente rahulikult läbi vaatas. Karistusregistri paberi juures peatus ja ... võttis selle ning läks teise töötajaga arutama. Arutasid seal natuke ja tuli tagasi ning küsis - mille eest see 120 eurot trahvi on? No mina vastasin, et tühiasi, kiiruse ületamine autoga, mille peale ta imestas, et ikka nii palju. Mõtles veel pisut ja ... andis selle dokumendi tagasi ... tuli välja, et seda pole alla 90 päeva üldse vajagi (Estravel ajas mulle udu). Mul kukkus kivi südamelt. Aga ega sellega veel asi lõppenud. Vaatas lennupileteid, majutust ja minu soovi külastada ka Svaasimaad ning küsis Svaasimaa ööbimise kinnitust. Ma ütlesin, et ma ei ööbi seal - hommikul sinna, õhtul tagasi ja asi ööbin Lõuna-Aafrikas. Selle peale läks ta jälle kaastöötajaga arutama. Tuli tagasi ja küsis: Millega ma Svaasimaale lähen?". Vastasin, et autoga. No selle peale küsis ta auto rendi dokumenti, mis mul arvutis oli, kuid välja prinditud polnud. Tahtsin näidata, kuid tema vastu: "Meil on seda paberil vaja." Pakkusin välja, et saadan neile meili ja trükivad välja, nemad vastu ei sobi, tooge paberil. Nojah. Ütlesin, et lähen siis väljaprintimise kohta otsima ja küsisin igaks juhuks, et äkki on veel midagi puudu. Selle peale küsis ta, kas ma tulen Madagaskarilt tagasi Lõuna-Aafrikasse? Ma vastasin, et jah, ainult transiidina Johannesburgist läbi ... mille peale sain teada, et siis on mul vaja mitmekordset viisat ja kui mul seda pole, siis piiril pean väga palju maksma. Ma siis küsisin, et mida mitmekordse viisa jaoks vaja on - tema vastas, et .... Madagaskari ööbimise kinnitust ??????? No mida?
Läksin siis ma interneti ja printimise kohta otsima, et broneerida Madagaskari ööbimine ja printide see koos autorendi paberiga koos välja. Internetiga pole Helsinkis probleemi, sain kiiresti ööbimise broneeritud, sest kht oli mul juba välja vaadatud. Aga printimisega oli raskusi. käisin kõigepealt Starbucksis - ei nemad ei saa aidata. Siis Tallinki esinduses - ei nemad prindivad vaid pileteid. Lõpuks leidsin möödujate abiga ühe raamatukogu, kus oli printimise teenus. Sain vajalikud dokumendid oma kaasaskantavale mälupulgale salvestatud ja välja prinditud. Ilus värviline print ja tasu ei soovitudki. Aitäh neile.
Edasi jooksujalu tagasi saatkonda ja andsin nõutud paberid naeratusega üle. Lõunaaafriklanna uuris neid dokumente ja ütles, et autoga on nüüd korras, kuid broneering ei sobi, pole nime peal. Ohh. Proovisin talle selgitada, et trükkisin välja sellise kinnituse nagu Booking.com annab, kuid tema ikka - pole nime. Ma juba mõtlesin, et pean jälle trükkima jooksma (ca 1,2 km), kuid siis leidis ametnik nime üles ja ütles, et kõik on korras, et tulgu ma siis umbes kaheksa päeva pärast dokumentidele järgi. Seekord oli ta aga lahke ja soovitas kasutada Estraveli kullerit, et siis pole vaja ise sõita. Tänasin ja lahkusin. Tundub, et sain asjad korda.
Aga ega need polnud viimased sekeldused. Järgmise korrani.
Helsingi õpilaste huvitavad kombed ....
