Tšiili üliõpilasrahutuste keskmes - sain tunda pisargaasi toimet

 

Karabinjeerid olid nagu kaarnad, kes ootasid oma hetke

Üliõpilasi muudkui kogunes juurde.

Nagu eile lubasin, suundusin täna hommikul linna vaatama. Ma ei osanud arvatagi, milliste sündmuste keskmesse ma satun. Alguses oli kõik rahulik, ainult karabinjeerid seisid igal pool, näod mornid ja pilk valvas. Mul tuli kohe meelde Hitchcock´i film "Linnud", kus autor väga ilmekalt kirjeldas halba ennet enne rünnakut. Linna peaväljakul, mis asus minu hotelli lähedal aga kogunesid noored. Nad olid plakatite ja lippudega, millest ma midagi aru ei saanud. Jalutasin ja filmisin seal. Alguses oli noori ehk 400-500, kuid aja möödudes neid muudkui tuli ja tuli juurde. Minu juurde tuli üks ajakirjanik ja küsis minu käest hispaania keeles midagi, mille peale ma vastasin inglise keeles, et ma ei oska hispaania keelt. Ajakirjanik läks kohe üle inglise keelele. Ta küsis, kas ma tean, mis siin sünnib. Loomulikult vastasin, et ei tea. Siis ta selgitas, et Tšiilis on üliõpilaste õppemaks väga kõrge ja see üritus on õppemaksude alandamiseks. Ta oli väga üllatunud, kui ma ütlesin, et meil pole õppemaksu. Tema väitel on ülikooli õppemaks neil 10000 USD´d aastas ehk viie aasta peale 50000 USD. Kuna tema mind filmis, siis filmisin mina teda ka (vaata video). Meeleavaldus oli väga rahulik, üliõpilased laulsid, tagusid trumme ja tantsisid. Siis algas rongkäik mööda peatänavat, mille ääres olid karabinjeeride rivid (vaata video).

 

Rongkäigu alguses olid plakatid, üliõpilased skandeerisid oma loosungeid, trummid põrisesid ja tantsiti ja lauldi. Kõik oli ikka veel rahulik (vaata videot). Rongkäik kulges mööda jõeäärt ja jõgi oli väga kiire vooluga. Mul tekkisid kohe assotsiatsioonid jõe ja kohalike üliõpilaste temperamendi vahel. Rongkäigus oli ehk juba kümneid, kui mitte sadu tuhandeid üliõpilasi. (vaata videot). Lisaks üliõpilastele oli ka palju vaatlejaid ja huvilisi. Ma usun, et tuhanded huvilised vaatasid rongkäiku kõrvalt. Plakatitelt hakkasin aru saama õppemaksu vähendamise teemasid, kuid silma torkas ka politseivägivalla vastaseid plakateid. Kui keegi oskab hispaania keelt, siis palun aidake mind tõlgetega. Sain palju plakateid ja ka sõnumeid videosse.

 

Minu jope pärast rahutustelt lahkumist

Äkitsel märkasin kauguses nagu veejugasid õhku paiskumas (vaata videot) ja hetkeks kahetsesin, et olin nii kaugel. Kuid minu kahetsus vaibus mõne minutiga, sest selgus, et lasti pisargaasi ja seda mitte käsirelvadest, vaid veoautokahuritest. Pisargaas jõudis minutitega minuni ja siis oli minu ainsaks sooviks kiiresti ära minna. Siiski otsustasin veel korraks peatuda ja filmida, mis sest et silmadest jooksis vett ja kurk oli kibe gaasist. (vaata videot). Kuid see oli viga, sest gaasist ärritatud tudengid, kes nägid mind filmimas, ründasid ka mind. Ma proovisin alguses neid inglise keeles kõnetada, kuid siis nägin, et nende raev ei vaibu ja taganesin rahulikult. Siiski sain jalahoobi selga ja hirmsa sõimu osaliseks. Ma proovisin veelkord teha rahuliigutust ja taganesin edasi. Õnneks ei tulnud nad eriti kaugele kaasa ja sain sealt minema. Ma isegi ei süüdistaks neid, sest nad olid väga ääritunud pisargaasist ja ju nad tõesti arvasid, et olen politseispioon, kes nende nägusid üritas jäädvustada. Head lugejad, teile soovituseks - kui näete kusagil pisargaasi lastavat siis liikuge kiiresti vastassuunas ja ärge vaadake tagasi. See on äärmiselt vastik gaas. 

 

Kui ma tunni aja pärast jälle platsile tagasi läksin, oli kõik rahulik, koristajad tegutsesid ja elu oli jälle endine. (vaata video).

 

Sellised sündmused siis täna Santiegost. Kui mõned päevad tagasi kirjutas minu hea sõber Meelis, et minu reisimuljed on nii hästi kirja pandud, et ma võiks hakata ajakirjanikuks, siis täna sain endale selgeks, et ajakirjanikku minust küll kunagi ei saa.